Eksami kordamisküsimuste vastused
Okasmetsade tagavara 100
aastaselt küündib vaid 150-180 tm ha-l. Tormiheidetud puud, mätlik reljeef ja kõverad
puutüved annavad kogu puistule tihti ürgmetsa ilme. Alusmets liigirikas, kuid enamasti
hõre - h. paakspuu, h. pihlakas, pajuliigid, mage sõstar, h. kadakas jt.
Alustaimestik on muutlik vastavalt mikroreljeefile - kõrgematel mikroreljeefi
osadel h. mustikas, h. pohl, leseleht, h. laanelill, metsosi (Equisetum sylvaticum) jt.
Lohkudes lodudele iseloomulikud taimed nagu kevadine seahernes, h. naat, püsik-
seljarohi, võsaülane, h. ussilakk, koldnõges, h. sinilill, longus helmikas, h. angervaks,
soo-koertubakas, sookastik, soo-osi (Equistum palustre) jt. Leiduv veel lillakat, luht-
kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- (Carex vaginata) ja mätastarna (Carex cespitosa),
h. heinputke, ohtest- ja laiuvat sõnajalga (Dryopteris expansa) jt. liike. Samblarinne on
ebaühtlane, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, h