Barokk
Kantaat
Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega.
Neid esitas solist kammeransambli saatel.
Taolised kantaadid olid Itaalias populaatsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik.
Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist.
Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor.
Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa.
Kirikukontsert
1602 ilmus Lodovika Viadana kogumik "100 kirikukontserti", mis sisaldas kontsertmotette
basso continuo saatel.
Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16-17. sajandi vahetusel
Veneetsias.
Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester.
Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi nagu nt. Virtuoossed sooloosad ja värvikad
orkestri vahemängud. Kuid säilinud olid ka vanapolüfoonilise stiili võtted.