Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt ppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta-munga kloostrisse ppima. Jaanus oli kmme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijrve lossi ratsutas. Selleaegne lossihrra, rtel Konrad Raupen, oli mistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nuksimise prast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo ksteisega lbi ja otsustasid, et lhevad lossi aeda kaklema, sest uel ju ei saanud. Aias aga judis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga vravatest vlja ratsutasid, ksis Tambet pojalt,
Selle jutustuse nimi on TASUJA ning selle raamatu tegevus toimub Eesti piinal philiselt luna osas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas vga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Miste- vaba mees oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu tiesti mtlematu asi, sest tol ajal olid kik talupojad misnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sbrad. Tema sbrad olid krgest soost: Lodijrve lossi noorhrra Oodo ja tema de Emilia. Sbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju koos. Nad tlitsesid vga vhe ja kui sedagi siis leppisid ka kohe ra, aga kui Oodo suureks sai siis hakkas teda hirima Jaanuse vabadus ning nad astusid omavahel sjajalale. Jri lestusul mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma. Kui eestlased olid Jri lestusu