Üldine Teatriajalugu I
Näitlejad ajaloos sotsiaalse staatuseta. Sotsiaalse
staatuseta inimesed kalduvad näitlema. Näitlemine ajalooliselt seotud hulkurluse ja kerjamisega.
Näitlejate vastu rakendati hulkurluse ja kerjamise vastaseid seaduseid. Massivaataja ei oska
nõuda midagi teatrilt, talle piisab alati laadapalaganist. Vaataja ei ole see, kes on võimaline
olema progressi muutujaks.
Miks kolme ühtsuse reegel? Sest etikett pidi kehtima kõigi jaoks. Autorifantaasia vohamine
nägi välja liigse lodevusena, pidi end vaos hoidma. Eriti kehtis see kunsti kohta. Dramaturgiale
mõjusid need reeglid igati hästi teatri enesetunnetamise vahend, teater kehtestas ise oma piirid,
saades niimoodi iseendaks. See nõue sundis dramaturge minema süvitsi psühholoogiasse. Racine
ongi kaasaegses mõttes esimene psühholoogilise teatri looja. Sunnitud selleks, kuna kaotanud
kõik välised vahendid, hakkas tegelema sisekonfliktidega. Teater oli saavutanud oma arengus
annaabi.ee 
