"lodevaid" - 1 õppematerjal

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

Poolehoidu talurahvale näitas Jakobson isegi sellega, et kandis demonstratiivselt pikki juukseid, mis ei sobinud tolleaegse seltskondliku moega. 1862 läks ta Torma mõisniku (Otto v. Lipharti) ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Kokkupõrge Liphartiga on tähtsat osa etendanud Jakobsoni näidendi ,,Arthur ja Anna" loomisel. Varakult on ta torma mõtteid mõlgutanud näidendi kirjutamiseks, milles oleks piitsutanud mõisnike lodevaid eluviise. Liphart võttis ära koolmeistri palgamaad ja tegi sellega ta elu võimatuks, kuid ei saanud teda siiski vallandada. J. Pärn aitas koolmeistri perekonnal kolida Peipsi järve äärde, kus istuti oma kraamiga lodjale ja sõideti Venemaa poole. Hiljem ei sattunud ta enam kunagi Tormasse. Pärast tema lahkumist hakkas Torma muusika-ja hariduselu langema ning aastakümneid mäletati Jakobsonide teeneid rahva ,,vaimuunest ärkamisel". Torma rahvas jälgis