Soome-ugri rahvakultuur
Tveri oblasti kirdenurgas. Pärast 13. sajandit vepslasi enam ajalooallikais ei mainita. Nad integreeriti Vene riiklikesse
struktuuridesse (Kiievi Russ, Novgorodi feodaalvabariik, Beloozero vürstkond, Moskva suurvürstiriik) ja tasapisi said
neist õigeusklikud. Vepslastest said riigitalupojad, lõuna pool mõisatalupojad, kes tegid alet, harisid oma põllulappe,
püüdsid kala ja tegid käsitööd. 18. sajandi alguses kirjutati vepsa riigitalupoegi Lodeinoje Polje laevaehitustöökodade
28
ja Äänisjärve läänekaldale rajatud metallurgiatehaste juurde. Vepslased ei paistnud silma millegi erilisega ning etnilise
rühmana nad unustati. Alles 1824. aastal "taasavastas" A. J. Sjögren nad teadusmaailmale kui ühe soome-ugri rahva.
19. sajandil tungis kapitalism tasapisi ka vepslaste ellu. Põllumajandusest saadavale kasinale sissetulekule oldi
annaabi.ee 
