· Sellistel puhkudel tekib põlluharijail võimalus kasutada senisest suuremat mürgikogust ning protsessi käigus hävib suur hulk liike ka põlluga külgnevailt aladelt. · Suurte ainehulkade puhul on alati ka oht, et mürkained imbuvad kas põhjavette või kantakse need pinnaveega naaberaladele, sageli kraavide kaudu veekogudesse. Kõrberitsikate rünnak Mauretaanias http://www.fao.org/engli sh/newsroom/field/locu st_photo_gallery/locust 10.htm Maade kuivendamine · Ehkki Eestis on ülekarjatamise asemel probleemiks pigem kohatine liig vähene karjatamine, on meil siiski võimalik leida samalaadsete tagajärgede käes kannatavaid jõgesid. Põhjuseks on sel juhul aga kuivendamine. · Kuivendamine on Eestis üks tõsisemaid looduskaitselisi probleeme, sellega on rikutud rida märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid
in real life. But they're not part of meaning." I believe this is just a schoolyard scuffle over the "m"-word, which is often used more generally as an umbrella term for whatever aspects of linguistic activity are considered important. We already know that there are kinds of meaning besides locutionary sentence meaning--speaker-meaning, for example. Now we can add that here is now an illocutionary kind of meaning, force, which is not the same thing as locu- tionary meaning either. Each of these kinds of meaning is perfectly real and indispensable to language use. 3 Infelicities and constitutive rules Speech acts are conventional acts; just as any "use" theorist would have it, they are embedded in and defined by social customs, practices, and institu- tions. Their performings are governed by rules of many kinds. The rules are usually unwritten, merely implicit in normative social behavior.