ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST
mitmeti harivaid õppetunde. Kui mõtiskleda selle üle, mis meist inimestest oleks
omapäi jäetuna saanud -- kuidas siis mitte tänada seda, kelle õnnistav käsi parandas
meie rajatisi ning andis neile vankumatu aluse, hoides seega juba eos ära korratused,
mis muidu oleksid pidanud neist tulenema, ning lastes meil saada õnnelikuks
vahendite abil, mis muidu oleksid pidanud viima meid äärmisse viletsusse.
Quem te Deus esse jussit, et humana qua parte locatus es in re, disce.5
ARUTLUS
Inimene on see, kellest ma pean rääkima, ja küsimus, mida ma uurin, nõuab, et
räägiksin sellest inimestele; sest sääraseid küsimusi ei saagi esitada, kui kardetakse
tõele au anda. Niisiis hakkan veendunult kostma inimkonna eest tarkade ees, kes on
mind kutsunud, ning ma võin endaga rahul olla, kui osutun oma teema ja kohtunike
vääriliseks.
Ma näen inimliigis kahte sorti ebavõrdsust. Ühte võib nimetada looduslikuks või