suure tõenäosusega seotud kaasasündinud geneetiliste defektidega. Vähi tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged. Avastatud on kaks onkogeeni, BRCA1 ja BRCA2, mis juhivad piimanäärmevähi teket. Samas on geneetiline tekkemehhanism tõestatud tänaseks vaid napilt 5 % -l vähihaigetest. 7 Vastavalt epiteelile, millest vähkkasvaja alguse saab, jaotatkse rinnanäärmevähk lobulaarseks ning intraduktaalseks. Lobulaarne vähk areneb rinnanäärme näärmelise sagariku (lobulus) epiteelist ning intraduktaalne juhade sisepinda vooderdavast epiteelist. Kui kasvaja ei ole väljunud sagariku piiridest või juha seinast, nimetatakse seda kohtlevivaks kartsinoomiks. Kui kasvaja on nendest piiridest läbi kasvanud, nimetatakse seda levinud ehk invasiivseks kartsinoomiks. Rinnavähki võib jagada lokaalse kolde kasvutüübi järgi sõlmeliseks vähiks ning infiltratiivseks vähiks. (Labotkin 2004).
See haigusvorm on peaaegu alati täielikult ravitav. (Ibid) Väiksem osa (5-10%) lähtub näärmesagarikest ja sellist rinnavähki nimetatakse lobulaarseks rinnavähiks. (Ibid) Kui vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, nimetatakse seda infiltreeruvaks ehk invasiivseks rinnavähiks ning need jagunevad omakorda: · Infiltreeruv duktaalne rinnavähk vähirakud on levinud piimajuhadest väljapoole · Infiltreeruv lobulaarne rinnavähk vähirakud on levinud rinnasagarikest väljapoole · Põletikuline rinnavähk harva esinev vorm, mille puhul esinevad rinnanäärme põletikunähud rind on punane, kuumav ja turses. · Paget' tõbi harva esinev vorm, mille puhul esineb rinnanibul ekseemitaoline lööve · Tubulaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, mille puhul vähirakud on toruja kujuga
annaabi.ee 
