Kasvajad
Kui organirakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning selle tulemusel
kujuneb välja pahaloomuline kasvaja. Tavaliselt vähil on palju vorme ja alaliike ning pikka aega
see ei tekita olulisi vaevusi ja kui tekitabki, siis inimene ei pruugi kohe märgata. Rakkude
vohamist ei põhjusta ainult üks tegur neid on alati mitu. Peab teadma ka seda, et kasvaja ei teki
terves koes (Esko 2008).
Kopsuvähk on üks Eesti sagedasemaid kasvajaid ning ka surmapõhjustajaid eriti meeste hulgas
(Lobotkin 2004). Riskigruppi kuuluvad naised ja mehed, kes on üle 40-aastased suitsetajad
(Haagedoorn jt 1996). See on ravitav haigus, kuid tervenemist saavutatakse harva. Oma
käitumise poolest on kopsuvähk heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest
kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. (Labotkin 2004)
Kopsuvähi arenemisel kopsutorude seina katvast epiteelist nimetatakse seda tsentraalseks ehk
annaabi.ee 
