LOBITÖÖ EUROOPA LIIDUS *LOBITÖÖD tuleks vaadelda kui vahendit otsusetegijate teavitamiseks poliitiliste otsuste tagajärgedest,probleemidest ja kaalutlustest. *see peaks olema väärtuslikuks sisendiks, mis tuleb väljaspoolt *see ei tohiks olla halvamaiguline sõna! sinna peab palju investeerima, kommunikatsiooni tööjuhtimine on nagu lobitöö Kõik lobitöötajad loodavad mõjutada komisjoni ,nõukogu ja parlamenti lobistidest on kujunenud strateegilised partnerid otsustamisprotsessis lobitöö politiseerub LOBITEGIJAD *Organiseerunud kutseühendused(arstide tauline liidud,meditsiini õed) *valitsusvälised organisatsioonid *ametiühingud *tööandjad *riikide diplomaatilised esindused *regionaalsed ja kontaktbürood *ideede foorumid,mõttekeskused *konsultatsiooni jms lobifirmad NÕUDMISED LOBITEGIJALE *teadmised EL-st *laiendased sidemed ja koostöövõrgustikud *hea prantsuse ja inglise v saksa keele oskused
konkreetsetele poliitikakujundajatele, kes eeldatavalt huvigrupi eesmärke toetavad ega vastandu nende vaadetele. Nii teevad ametiühingud koostööd töötajaskonda pooldavate ametiisikutega ning majanduslikud huvigrupid nendega, kes toetavad ärihuvisid. Sisemise lobitöö puhul on väga oluline ka lobistide veenvus ja poliitikaalane professionaalsus, mistõttu pole imekspandav, et mitmed lobistid on varasemalt ise olnud riigiteenistujad või vastupidi, paljudest lobistidest on saanud tippametnikud. (ibid., p. 231) Üheks olulisimaks sisemise lobitöö vormiks on Kongressi mõjutamine, kuna seadusandjate poolehoidu omades on märksa kergem saavutada oma poliitilisi eesmärke. Samal ajal saavad sidemetest huvigruppidega kasu ka Kongressi liikmed ise, arvestades, et potentsiaalsete õigusaktide maht on väga suur ja just lobistid juhivad seadusandjate tähelepanu sellele, millised eelnõud võiksid arutlusele tulla ja tagada neile valijaskonna suurema toetuse