klindiastang. Ordoviitsiumi ja Kambriumi I astangut eristab 2-3 km laiune, sügavalt liiva alla mattunud Kambriumi terrass. Lahemaa maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad kivikülvid, mis muudavad Lahemaa ka teiste rahvusparkide seas ainulaadseks. Kivikülvid on levinud mosaiikselt, kuid enamasti seostunult omaaegsete randade murrutuslavadega. Kivisemad on enamasti Lahemaa poolsaarte põhjarannik ja neemed (Pedassaare, Lobineem, Palganeem, Purekkari), mis lõpevad meres karidega, lahepärad on aga liivased. Üsna tihedaid kivikülve leidub ka klindiastangu jalamile jäävatel murrutuslavadel, näiteks Joaveski, Sagadi, Vihula, Eru ja Võhma küla ümbruses. Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab Nõmmeveskil 1,2 m kõrguse joa ja voolab seal enam kui 15 m sügavuses kanjonorus
Pärnu 25.42 23.06 122 221 0 PTM Tallinn 27.1 24.8 77 166 0 OTM Karepa 5.55 5.33 0.95 5.88 0 OFG Karepa 6.03 5.79 0.95 2.94 0 FPO Karepa 4.8 4.61 0.81 0 0 FPO Karepa 4.1 3.94 0.37 0 0 FPO Kunda 4.28 4.11 0.37 4 FPO Pihlaspea 4.1 3.94 0.34 5.88 0 OFG Eru 4.4 4.22 0.46 4 LLS Lobineem 4.3 4.13 0.31 2.43 0 OFG Võsu 4.34 4.17 0.37 3 FPO Altja 4.5 4.35 0.34 6 FPO Vergi 4.17 4 0.36 2.35 0 OFG Vergi 5.52 5.3 0.67 5.88 0 OFG Vergi 5.52 5.3 0.67 5.88 0 OFG Eru 4.17 4 0.33 7.36 0 FPO Eru 4.36 4.19 0.42 11.77 0 OFG Vergi 4.84 4.65 0.5 2.94 0 OFG
annaabi.ee 
