Essee romaani "Balti tragöödia" põhjal
Teatava kindlustunde
andis sakslastele Balti erikord, mille hiilgeaeg oli küll juba 18. sajandil ära olnud. ,,Balti
tragöödia" sündmustiku ajaks oli sakslaste võim Balti aladel otsakorrale jõudmas. Need alad,
mille olid baltisakslaste esivanemad oma järeltulijate hüvanguks vallutanud, hakkasid käest
libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge.
,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel
mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist. Samas tundis ta aga pidevalt, nagu oleks
midagi puudu. Ta tundis end sellel maal võõrkehana. Autor püüab näidata, et baltisakslane oli
kindel oma rahvuses, tal oli olemas kodu, kuid tal ei olnud kodumaad.
Aureli dilemmad said alguse juba lapsepõlves. Tema identiteediotsingutel oli mitu
dimensiooni. Ta teadis tugevalt, et on sakslane ja oli selle üle uhke. Siiski ei saanud ta päris