noore naisluuletaja Lydia Koidulaga. Koidulale pakkus huvi Kreutzwaldi pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja. Koidula võttis käikirja suure õhinaga vastu ja hakkas seda kohe lugema, talle meeldis see väga. Koidula sattus kohe vaimustusse Kreutzwaldi tõlke rikkast keelest ja analüüsis seda kõike. 1865. aastal asustati Tartus lauluselts ,,Vanemuine", kus Koidulaga abi pakkus, nii palju kui see oli tol ajal naisterahvale lobatud. 11. mail 1868 kirjutas Koidula Fr. R. Kreutzwaldile, et mõned ,,Vanemuise" liikmed on juba kõrgel kultuuritasemel ja võiks plaanida korraldada teatrikatse. Kreutzwald saatis oma arvamuse Koidulale tagasi aga kahjuks pole sellest mingit jälge säilinud. Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus oli tihe. Nad saatsid üksteisele ka oma luuletusi ja jutte. Alguses Kreutzwald ei mõistnud Koidula luuletusi. Hiljem hakkas ta mõistma Koidula luulepära ja selle mõtterikkust
noore naisluuletaja Lydia Koidulaga. Koidulale pakkus huvi Kreutzwaldi pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja. Koidula võttis käikirja suure õhinaga vastu ja hakkas seda kohe lugema, talle meeldis see väga. Koidula sattus kohe vaimustusse Kreutzwaldi tõlke rikkast keelest ja analüüsis seda kõike. 1865. aastal asustati Tartus lauluselts ,,Vanemuine", kus Koidulaga abi pakkus, nii palju kui see oli tol ajal naisterahvale lobatud. 11. mail 1868 kirjutas Koidula Fr. R. Kreutzwaldile, et mõned ,,Vanemuise" liikmed on juba kõrgel kultuuritasemel ja võiks plaanida korraldada teatrikatse. Kreutzwald saatis oma arvamuse Koidulale tagasi aga kahjuks pole sellest mingit jälge säilinud. Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus oli tihe. Nad saatsid üksteisele ka oma luuletusi ja jutte. Alguses Kreutzwald ei mõistnud Koidula luuletusi. Hiljem hakkas ta mõistma Koidula luulepära ja selle mõtterikkust