Mein Kampf
eeskujud, mis on kartmatuse eeskujuks. Kuni meie maal saavad elama sakslased, meenutavad nad
uhkusega, et need võitlejad olid meie rahva pojad.
Ma olin sel ajal sõdur ja ei soovinud tegeleda poliitikaga. Jah, see aeg ei olnud poliitika jaoks.
Veel praegugi olen ma veendunud, et viimne mustatöölinegi tõi neil aegadel riigile ja isamaale palju
rohkem kasu, kui ükskõik, milline, ütleme, "parlamentäär". Ma ei ole mitte iialgi vihanud neid
lobasuid tugevamini, kui sõjaajal, kui iga korralik inimene, kel oli midagi hinge taga, läks rindele ja
võitles vaenlasega, igal juhul ei tegelenud ta oraatorlusega tagalas. Kõiki neid "poliitikuid" ma
lihtsalt vihkasin ja kui asi oleks sõltunud minust, oleksime me neile andnud kätte labidad ja
moodus-tanud neist "parlamentääridest" mustatööliste pataljoni; las nad siis oleksid diskuteerinud
omavahel nii palju, kui hing ihkab nad vähemalt poleks toonud kahju ja poleks ärritanud ausaid
annaabi.ee 
