Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
Tunne, et
kogu maailm sind rusub, tekitab ängi, kuid alles ängi läbi tunnetades jõuab inimene tundmisele oma
vabadusest.
Samuel Beckett (1906 – 1989) – rahvuselt iirlane, kirjutas nii inglise kui prantsuse keeles. Peale
näitekirjaniku („Godot’d oodates“, „Lõppmäng“, „Õnnelikud päevad“, „Krappi viimane lint“) paistis
silma ka romaanidega. Prantsuskeelne romaanitriloogia 1950. aastatest: „Molloy“, „Malone sureb“,
„Nimetamatu“. Vahel näiliselt lausa lobanarratiivi taga on pidev otsing mõtlemise, seega ka olemise
tähenduse järele (Descartes’i filosoofia mõju), inimteadvus kui alaline tekstiloome.
Nouveau roman (uus romaan) – suund prantsuse kirjanduses, algas 1950. aastate teisel poolel ja vältas
umbkaudu 1980. aastateni. Iseloomulik taotlus ületada kirjandusliku subjekti (jutustaja, tegelasest
indiviidi) nähtus objektiveeritud ja samas teadlikult tinglikes kirjeldustes. Keele representatiivsus