AJALOOFILOSOOFIA
malust on, siis pakub see kindlasti rohkem kui aine iseenesest.
Peatükk 1
Ajaloo mõiste
1.1 Ajaloo mõiste probleemsus
17.–18. sajandil tähendas ajalugu minevikku. Ajaloolased olid need, kes aja-
loost kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina
ajalugu ei eksisteerinud, koosnes pigem anekdootlikest koduloouurimistest.
Osaliselt oli see lihtsalt kirjandus, paljudele tundus ebaolulise lobana. Voltai-
re rõhutas eraldi ajaloo filosoofiat, kuhu koondus see, mis on ajaloos tähtis.
Suuremad kirjutajad kirjutasid siiski loetavat raamatut. 18.»sajandil uurimi-
ne lõpuks siiski tekkis. Huvitav, et olulisel määral Saksa uurijad, kes tege-
lesid Vene ajaloo uurimisega. Põhjus oli selles, et kui muu maailma kohta
ikka midagi teati, siis Venemaa kohapeal valitses must auk.
19.»sajandil tuli ajalugu juba ülikoolidesse (Saksa, Vene, Prantsuse). Ha-
annaabi.ee 
