Esimene Üldlaulupidu
ringis konkreetse kuju 1867 aasta alguses ja sellest hakati kõnelema kirjavahetuses.
Loataotlemise alguseks võib lugeda ,,Vanemuise" seltsi juhatuse vastavat otsust 16. märtsil 1867
aastal: ,,Eestseisus võttis vastu J.V.Jannsenist ette pandud nõu juunikuus 1869 aastal üht priiuse
mälestuspüha ühe laulupidu viisil." Jannseni avaldusele loodeti peatset positiivset vastust, nagu
see oleks toimunud normaalse ajaarvamise juures. Samas tekkis aga kartus, et Liivimaa
rüütelkond võiks loasaamisele vastu töötada, sest baltisakslased hakkasid aru saama säärase peo
suurusest rahvuspoliitika areenil.
Liivimaa kuberner A.G.Fr von. Oettingen oli aga baltisakslaste toetaja ning oli ägedalt laulupeo
plaani vastu. Kuid 1868 aasta jaanuaris lahkus kuberner ametist ja ta asemel sai uueks
kuberneriks üks venestunud välismaalane. 1868 aasta märtsis arvas Jannsen, et nüüd oleks aeg
anda sisse uus avaldus, sest vanale polnud ikka veel vastust tulnud ning ähvardas juba tõsine
ajapuudus.
annaabi.ee 
