Euroopa ja loodusgeograafia
Suurim soo on Lääne-Lapis Rootsi piiri ääres asuv Teuravuoma
soo pindalaga 7000 ha.
Rootsis on soode all 15 % pindalast, Norras umbes 6 %. 1930. aastatel oli Norras soode all
aga 13,5 % - kuivendamise ja turbakaevandmise tõttu on need alad vähenenud poole võrra.
Poolas hinnatakse soode osakaaluks 10 % pindalast.
Põhjamere madalatel rannikualadel, kus asuvad tõusuvetega jõgede suudmelahed, näiteks
Saksamaal ja Hollandis, on tekkinud enamasti madalad lammisood. Hollandis ja Ida-lnglismaal
asuvad madalikerabad on liiga vesised ja sealt on raske turvast koguda.
Suurbritannias on kahjustatud või hävinud 90 % soodest. Samuti on paljud Kesk-Euroopa riigid
oma sood peaaegu täielikult üles harinud.
Euroopa suurimad sooalad Prõpjatsi sood asuvad umbes 100 000 km2-l (kaks Eestit) Lõuna-
Valgevenes ja Edela-Ukrainas Prõpjatsi jõe ümbruses. See oli üks väheseid soid Euroopa
parasvöötmekliimas, mida polnud viimase ajani muutnud inimtegevus, kuid 2011. aastal