- Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca + Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag. seeprast hapetega aktiivselt: Ca + 2HCl tekib CaCl2 + H2 Tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine vib olla aeglane juhul, kui reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad Be + H2SO4 tekib BeSO4 + H2 2. LMM: LOETLEDA, KUIDAS MUUTUB NENDE KEEM.AKTIIVSUS RHMA PIIRES JA NENDE ELEKTRONKONFIGURATSIOON JA O.-A. HENDITES. Liikumisel rhmas suunas Be-Mg-Ca-Sr-Ba-Ra vib theldada jrgmisi trende: aatommass suureneb, vheneb keemis-ja sulamistemp, suureneb met.tihedus, vheneb kvadus, hendites on elementide o.a. hesugune II, keemiline aktiivsus suureneb.
Metallid reageerivad väävliga (v.a. Au), tekivad sulfiidid Fe + S FeS Kõik metallid reageerivad halogeenidega, tekivad halogeniidid 2Na + Cl2 2NaCl Metall tõrjub temast vähemaktiivsed(pingeres paremal) metallid nende ühendist välja Zn + NiSO4 ZnSO4 + Ni Ni + ZnSO4 ei reageeri 4 Metallide korrosioon . www.npl.co.uk/lmm/schools/slides/03_corrosion Korrosiooni all mõistetakse metallide hävinemist ümbritseva väliskeskkonna toimel. Korrosioon on alumiiniumi tuhmumine, raua roostetamine, hõbeda kattumine tumeda kihiga, vase muutumine rohekaks jne. Miks metallid korrodeeruvad? Metallid esinevad looduses peamiselt ühenditena, sest need on püsivamad kui puhtad metallid. Metallid on keemilistelt omadustelt redutseerijad ja nende oksüdeerumisel eraldub energijat. Korrosioonil tekkivad ühendid on
kus r(; - redutseerimiskonstant, mis vdetaksetabelist I lisast 2- Tihedusematuamisetulemusedor toodudpunltis 5.2- 4,3Puidusurvetugevusemaeraminepiki kiudu. Niiskussisalduse piki kiudu m6ju uuriminesurvetugevusele 4.3.1 Surveurgevuse miiiimmisekskasutatiproovikehi ristlaik m66trnetegaumbes 20x20mmja pikkusegakius suunasumbes30mm.Proovikhedsd6ike m66tmed maAraakseveagamitte iile o,lmm, Katsetamiselkoormatakseproovikiea thdaseltja slliselt,et ta plruneks 1t0,5 minutil pealekoormamisealgus. T ^i I P SurvetugertsR, | -:; valemist4 =' ; . kus P - pwustavjbud [N I ja I arvutata.kse I mm' I a-D a.b proovikeharistldii<;m66tmed[mm']. Pealekatsetamistmiiiiratakseproovikehaniiskussisaldusja saadudswvetugelr.s
Rb ja Cs osa eluprotsessides pole selge. Na ja K ühendid on kõige kasutatavamaid aineid üldse (kõige enam NaCl ja KCl, NaOH, Na2CO3, Na2SO4, KOH jt.). Kõiki LM leidub looduses, kuid nende sisaldus maakoores varieerub drastiliselt: suurim on see Na-l ja väikseim Fr-l (kogu sisaldus maakoores veidi üle 20 g). Lm-del on palju isotoope (nagu teistelgi elementidel);neist on tähelepanu äratav radioakt. isotoobi 40K 2. rühm - Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra - leelismuldmetallid (LMM); s-elemendid; väliselektronkihi konfigur. s2; metallilised omadused tugevasti väljendunud; o.a alati II. --> aktiivsus suureneb. Keemil. aktiivsuselt siiski LM-dele lähedased, metallide pingereas kõrvuti 2. rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad Leidumine looduses: ainult ühenditena. Sisaldus maakoores eri rühma elementidel erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra). Be - Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 – tuntuim mineraal;esineb vääriskividena
) - Kõiki LM leidub looduses, kuid nende sisaldus maakoores varieerub drastiliselt: suurim on see Na-l ja väikseim Fr-l (kogu sisaldus maakoores veidi üle 20 g). - Lm-del on palju isotoope (nagu teistelgi elementidel); neist on tähelepanu äratav radioakt. isotoobi 40K (T1/2 1,32 . 109 a., sisaldus 0,012%) esinemine looduses, sh. elusaines. 2.3. 2. rühma elemendid Be Mg Ca Sr Ba Ra leelismuldmetallid (LMM) s-elemendid; väliselektronkihi konfigur. s2 metallilised omadused tugevasti väljendunud o. -a. alati 2 Akt. elemendid, aktiivsus (metallil. om.) suureneb rühma piires reas Be → Ra tuumalaeng kõrgem Leelismetallidega aatomiraadius väiksem võrreldes seetõttu ionis.-en.kõrgem keem. akt. väiksem Keemil
H#9)! !$$241.$')7/-,14$+1$)80)4,)9*)$$$$$$$$$$$$$$$$$$$$$$:;#! !!"#$% &'(% ')*+% ,-.% /0)12%,33.2204*.% ('% '5(201.-26% 2'/.% /.)(,*% ,3(070(0.2% ,-.% /'-.% ,33.2204*.% ('%'5(201.-2%(8,)%('% (8.% 7.-+%9':).-29%';%(8'2.% /0)12% <=>&&>??% "@ABC% D,E.% "FG#$% &'--.(-,)1.-2% H5'(.2% =.)).((% ,)1% ,112I% J!"#$"%#&%'#&()*+#,-%#,%-.,.*/0% /,'%#&%1/*(#$)0/*02% &3%#,%/%&3$#.(2%4".*.% 5/,2%1.310.6&%73+&%$3,&#&(%38%.,(#$#,-%(".%*.&(%38%)&%(3%'3%("#,-&%4.%$/,,3(% F /883*'%(3%'39K%<&LMM>?MN&=>MOC%D,E.%"FP# O !"#$$$$$%&'()*+,-)$./0$12$1'()*+,-)$ 31456 O $ ?8.-.%02%3')201.-,4*.%3')(-'7.-2+%:0(80)%Q2+38'*'E+%,2%('%:8.(8.-% 4.8,70'-%28'5*1%4.%.RQ*,0).1%0)%(.-/2%';%(8.%Q,2(%S!"#$%&"'()*+,-)(.($"%.TC% R (8.% ;5(5-.% S$+)+%)%/"'()* +,-)(.($"%.TC% '-% (8.% Q-.2.)(% S'%.$+0-%&(.+%1#* +,-)(.($"%.T$% % U.8,70'-02(2% ,)1% V-.510,)2% Q-.;.-% 802('-03,*% .RQ*,),(0')C% 85/,)02(2% Q-.;.-% (.*.'*'E03,*% .RQ*,),(0')C% ,)1% Q8
annaabi.ee 
