Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
Mastaba ühes küljes oli petikuksega
(valeuksega) niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega,
nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja Vana riigi ajastu
lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis.
Vaaraode hauakambrid aga pidid olema kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma
peal hoida. Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst lmhotep vaarao Dzoserile
astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal.
Haudehitise püramidaalne vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa
etendada päikesejumala Ra kultus - üks Ra sümboleid oli püramidaalne kivi. Põhjus, miks
vaaraode hauakambrid nii kõrgeks ehitati, seisnes selles, et egiptlased uskusid, et vaarao kõnnib
mööda püramiidi üles päikesejumal Amon-Ra juurde
annaabi.ee 
