Referaat: Juhan Viiding
aastatel eesti luulekeeles omamoodi revolutsiooni. See oli nagu teine luuleuuendus,
mis tuli kohe kuuekümnendate luule uuenduse peale. Terve põlvkond uusi luuletajaid
alustas sellest, et püüti Üdi (hiljem Viidingut) kuidagi järele teha, tabada mõnd ta luule
iseärasust. See oli suuresti ebateadlik tegevus, ehkki ka teadlikku jäljendamist oli
tavatult palju. Vahest ainult Juhan Liivi on eesti luules rohkem jäljendada püütud.
Mari Tarand "Ajapildi sees.
Lapsepõlv Juhaniga"
lmamaa, 2008. 272 lk.
Juhan Viiding oli üks väheseid geeniusi, keda olen elus kohanud. Nende kõikide
saatus oli traagiline. Mõtlen vahel, kas selles olid süüdi inimese geenid, mis andsid
talle erakordsed anded, kuid jätsid suuresti ilma kohanemisvõimest. Mõlemat antakse
meile haruharva. Või on süüdi meie provintslus, meie oskamatus erakordseid inimesi
nii hinnata ja hoida, nagu nad seda väärt on. Ma ei tea. Aga oleks oluline teada. Sest