TRISC EQU 0x87 TRISD EQU 0x88 ; Kuna registrid PORTC ja TRISC (vi ka PORTD ja TRISD) paiknevad erinevates mlualades, siis on vajalik mlualasid mberllitada. ; mberllitamine toimub registri STATUS signaalidega 5 ja 6. STATUS EQU 0x03 ; Thistame mlualade llitamiseks signaalid registris STATUS thistega RP0 ja RP1 RP0 EQU 5 RP1 EQU 6 ORG 0x00 ; Transleerimise algusaadress BSF STATUS,RP0 ; Llitatakse sisse mluaken 1 BCF STATUS,RP1 CLRF TRISC ; Kustutatakse register TRISC nulliks - Signaalid RC0, RC1, RC2, Rc3, RC4, RC5, RC6 ja RC7 mratakse vljunditeks CLRF TRISD ; Kustutatakse register TRISD nulliks - Signaalid RD0, RD1, RD2, RD3, RD4, RD5, RD6 ja RD7 mratakse vljunditeks MOVLW 0xFF ; Laetakse registrisse W 8-bitiline arv, milles kik signaalid on hed
Vabastab juhi linnaliikluses kohustustest ja suurendab juhi thelepanu liikluses. AKK maksab rohkem, ehituselt keerulisem,hooldus ja remont on kallim. Kiiresti kuluvad sidur ja pidur. Remondil nuab AKK head tmeest. Kulub ligi 10% rohkem ktet. Sest kulutab rohkem mootori vimsust. Siduautode AKK-d jagunevad sltuvalt mootori paigutusest,risti ja pikki. Tphimttelt on need kastid hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on kigukastis pealekanne. AKK llitatakse kike sisse sidu ajal automaatselt. Kikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele.AKK-l on ks tagasi kik, ja ks parkimis kik, Siduri asemel kasutatakse hdrotrafot, ja kigukast ttab kahel planetaarlekandel, Kogu AKK ttab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukusti hammakas,differ,hdrotrafo kiguvalitsa asend. 3N71D
- et takistaksid krgemate harmooniliste teket elektrivrgus - et mhise primaarkoormus faaside vahel oleks vrdne trafo sekundaarkoormuste ebavrdsuste korral - et vhendaksid nulljrgnevustakistust hefaasilisel lhisel toitmisel neljajuhtmelise vrguga. Esimese ja teise tingimuse titmiseks hendatakse trafo ks mhis thte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220kV hendatakse thte krgema pinge pool. Neljajuhtmelise vrgu toitmisel llitatakse sekundaarahel thte maandatud neutraaliga. 3.5. Keemilised energiaallikad 3.6. Katkematu toitega elektritarbijate toide 3.7. Kohalikud reaktiivvimsuse allikad Reaktiivvimsuse allikatena kasutatakse tstusettevtetes jrgnevaid seadmeid: 1. Kohalikud pikaajaliselt ttavad aktiiv- ja reaktiivvimsuse allikad 2. Elektritarbijad, mis tarbivad aktiivvimsust, kuid teatud tingimustel annavad vrku reaktiivvimsust. 3. Seadmed, mis on spetsiaalselt meldud reaktiivvimsuse genereerimiseks.