Lastekaitse seaduse hindamine
(Henberg 2003; Reinomägi jt 2004; Aru 2013).
LKSi probleemiks on ka seaduse normtehniline vananemine. Kehtivas seaduses kasutatakse mõisteid, mis
on aja jooksul muutunud ega ühti teistes õigusaktides kasutavate mõistetega. Lisaks on lapse õigused
erinevates valdkondades reguleeritud täpsemalt ning mõnel juhul ka erinevalt. See tekitab olukorra, kus
seadusest arusaamine on raskendatud ning selle rakendamine keeruline. Samuti on LKSis kajastatud
mõisted laialivalguvad, mis muudab seaduse mitmeti tõlgendatavaks (Lastekaitse seaduse...2012a;
Lastekaitse seaduse… 2012b). Kuigi nii LKSi kui rahvusvaheliste regulatsioonide kohaselt on
lastekaitsesüsteemi alustalaks lapse huvidest lähtumine, ei ole LKSis selgelt väljendatud, mida lapse
parim huvi tähendab, kuidas see tuleb välja selgitada ning kes peavad lapse huvidest lähtumise
põhimõtet rakendama (Lastekaitse seaduse... 2012b; Valma 2012).