Rästik
Võib juhtuda ka nii, et me seisame rästiku kõrval, ilma et me ise seda teaks, aga rästik
ei tee sellest välja, sest me ei valmista talle ohtu ja tema arust on tal targem jääda
märkamatuks. Ohu korral hoiatab rästik tugeva sisinaga ja sooritab hoiatavaid
hüppeid ning salvab mürkgiselt. Kuid esimesel võimalusel rästik siiski poeb peitu.
Kui inimene on ise tähele pannud, et asub rästiku läheduses, ei tohik teha äkilisi
liigutusi, vaid taganeda ühe-lkahe sammu haaval, vaikselt. See on piisav maa, et rästik
saaks peitu pugeda.
Kui rästik saba otsast üles tõsta, siis ei saa räsik ka hammustada, sest rästik ei suuda
sedasi pead üles tõsta. Kuid seda pole mõtet järgi proovida kahel põhjusel. Esiteks:
kui tõstemomendil suudab rästik oma soomustega näiteks takerduda rohu külge, siis
avaneb tal võimalus rohu kõrte abil oma peakest pöörata ja sabast haarajat salvata.