1 Ohutu kaugus kildude laialilennu järgi Lõhketööde ohutu kaugus kildude laialilennu järgi on ära toodud Tabelis 13.1 [1, lk60] Väikelaenguaukude meetodil kaljuste kivimite lõhkamisel pealmaatöödel on ohtliku ala minimaalne raadius 200m. Kivimitükkide laialilennu ohtliku tsooni raadiused arvutatakse järgmiselt: W=5Wmax/7 W=5*1,9/7=1,7m kus Wmax - pikim vähim vastupanujoon, m W - tinglik vähim vastupanujoon, (1,7m) Seega järeldub Tabelist 13.2 [1, lk61], et ohtliku tsooni raadiused on: Inimestele: 200m Masinatele: 100m 5.2 Seismiliselt ohutu kaugus Korraga ühes viites lõhatav seismiliselt ohutu summaarne laeng arvutatakse valemiga: Qohutu=v2*r2,7/K2 Qohutu=32*6502/2502=5665,4kg Kus v - kaitstava objekti suurim lubatav võnkekiirus. Antud juhul korduval lõhkamisel, mitmesugused elu- ja ühiskondlikud hooned, administratiiv- ja tööstushooned. Tabel 13.3 [1, lk. 62] alusel v=3cm/s
20 mail 1899. Aastal kliinikust vabanenud, jätkas kunstnik, vaatamata haiguse seatud piirangutele, kuni surmani uute töödega, milles ta oma senist loometööd järjekindlalt edasi arendas. Siiki ei olnud tal enam piisavalt aega teostamaks kõiki uusi ideid. Kui Toulouse-Lautreci tervis talvel 1900-01 järsult halvenes, korraldas ta oma pärandi asjad ning pöördus lõpuks tagasi ema majja. 20 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk61) 21 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk71) Toulouse-Lautrec suri 9. Septembril 1901. Aastal Malromé lossis vanemate ja nõbu Gabrieli 22 juuresolekul. Teosed "Portree krahvinna Adele de Toulouse-Lautrecist Malrome lossis" 1881 Tähtsaim isik Toulouse-Lautreci elus oli tema ema
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks ...
annaabi.ee 
