SINUHE
mul nüüd taas ühte järjekordset mure juurde vaja. Selle mõtlemisega tekitan endale
veel muresid juurde. Ilmselt ongi lõppude lõpuks parem üldse mingeid asju mitte
teada.
“Teje suri väikese liivamao hammustusest ja madu hammustas teda, kui ta palee
iluaias oma linnupüüniseid katsetas.” lk 468 Õnnetus ei hüüa tulles.
“Aga tema keel oli teravam kui herilase astel.” lk477 Pani mind täitsa mõtlema, et
mõne inimese keel ongi teravam kui herilase astel. VÄGA hea piltlik väljend.
12.raamat
“Inimesel tuleks hoolikalt kaaluda oma soove, mis ta valju häälega välja ütleb, sest
valju häälega välja öeldud soovidel on halb kalduvus täituda, ja kõike kergemini
täituvad need siis, kui soovid teisele inimesele halba.” lk492 Järjekordne lause