Katariina II Venemaa seadusandluse moderniseerijana
Aruka valitsejannana mõistis ta haritud alamate olulisust. Ta panustas sõjaväeakadeemiatesse,
et seal valmistutaks ette uute alade vallutusteks. Kaubanduskõrgkoolide eesmärk oli õpetada
juurde ametnikke, kelle abil saaks tugevamalt Euroopa majanduses osaleda. Mäeinstituutides
tegeleti loodusvarade avastamise ja kasutuselevõtuga. Alustati ämmaemandate välja
õpetamisega. Katariina II üks lemmik ütlus oli: ,,Harimata rahvas on nagu lambad ilma
karjaseta". (Jena 2000, lk221)
Kultuuri valdkonnas näitas Katariina II üles ülimat liberaalsust. Nimelt seisis ta usu-, mõtte-
ja ajakirjandusvabaduse eest. Liska veel juba nimetatud positiivsed ümberkorraldused
haridussüsteemis. See kõik mõjus virgestavalt Venemaa kultuurielule.
1763. aastal kinnitab Katariina II aadliprivileegid. 1765. aastal viiakse läbi maade
mõõdistamine ning kinnitatakse aadli sotsiaalsed privileegid. Aadli õiguste suurenemin
tähendas nende võimu tugevnemist talupoegade üle.
1775
annaabi.ee 
