Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale 1871 sai temast õppejõud Peterburi Konservatooriumis orkestratsiooni- ja kompositsiooni erialadel Suri 1908.aastal Ljubenski mõisas Maetud Tihvini surnuaeda Perekond 1868.aasta kevadel kohtus ta oma tulevase naise Nadezda Nikolajevna Purgol'iga Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadesja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtsik (sünd. 1889) Õppejõud 1871-1906 1874.aastal alustas tööd dirigendina 1873-1884 oli mereväe orkestri inspektor
1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R.Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 5 LOOMING Ooperid (15): "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Orkestriteosed: 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko"
Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Rimski-Korsakov on viibinud ka Eestis. 19. sajandi lõpul külastas ta korduvalt Mäos oma vennatütart ning korraldas siin tavaliselt ka kodukontserte. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 1908. aasta suvel. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. Kokkuvõte Hakkasin temast kogu info lugema ja päris pikk elulugu. Ta oli andekas muusik ja sellele tänu tema oma isale kui ka vennale. Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba.
1907. aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis Vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi Vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R.Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 6 4. LOOMING 4.1 Ooperid "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" 4.2. Orkestriteosed 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" 4.3. Teosed sõjaväeorkestrile
annaabi.ee 
