Keevitus
sulamiseta, mis võimaldas keevitust teostada ka täitematerjalita (õhukeste materjalide
keevitusel). Seda meetodit tuntakse tänapäeval TIG-keevitusena (kaarkeevitus sulamatu
elektroodiga inertgaasi keskkonnas). Mõned aastad hiljem arendati välja MIG-
keevitusprotsess (kaarkeevitus sulava elektroodiga inertgaasi keskkonnas), mis kasutas
elektroodina pidevalt etteantavat metalltraati. Algselt kasutati nn kaitsegaasidena
heeliumi ja argooni. Ljubavski ja Novoshilov kasutasid kaitsegaasina edukalt CO2 , sest
see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga
aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid
keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus.
Keevitamise liigitus
Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite
saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise
annaabi.ee 
