"ljenduski" - 1 õppematerjal

Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis

sajandist ehk vanemast rauaajast, mille kõige iseloomulikumateks muististeks tuleb Eesti pidada tarandkalmeid. Keskmise rauaaja lõpul ja nooremal rauaajal (8.-12. sajand) mõjutasid kõige enam kloostrite arengut benediktlased, tsitertsalsed ja augustiinlased. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli Lääne-Euroopa majanduslik areng ja sellega kaasnenud linnastumine jõudnud sellisele tasmele, millega paratamatult pidi kaasnema ka usuelu reformimine. See väljenduski eriti kujukalt kerjusmungaordude (frantsisklaste ja dominiiklaste) tekkes. Kuuludes feodaalsüsteemi rahvusvahelise keskuse – katoliku kiriku rüppe, kujunesid kloostrid ka Vana-Liivimaal väga mõjuvõimsateks institutsioonideks nii majanduslikus kui ka ideloogilis-poliitilises mõttes. Üsna suur osa oli kloostritel aga kogu kultuurielu kujundamisel, kirjanduse, ajaloo, muusika ja kujutava kunsti viljelemisel ning hariduse arendamisel