iseloomustab ka näiteks muutuva elektrilaenguga keha elektrilaengu muutu. Elektrilaenguga kehi ümbritseb eletriväli mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Kuidas kindlaks teha mis märgiga on keha laeng? Kui on tundmatu keha, siis võta ühe positiivse ja ühe negatiivse laneguga keha. Kui tundmatu keha tõmbub positiivse poole siis on keha negatiivse laenguga, sest + ja + tõukuvad eemale, aga + ja tõmbuvad. Iseloomusta elektrijõudu. Kuidas see on elektriväljaga seotud? Elektrijõud - jõud, mille abil üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrijõud iseloomustab elektrilise vastastikmõju suurust. Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest ning kaugusest nende vahel. Mida suurem on laeng seda suurem on ka elektrijõus ja elektriväli nõrgeneb laengust eemaldudes. Kirjelda aatomi ehitust. Aatom koosneb:1) positiivselt laetud tuumast, millesse on koondunud enamus aatomi massist. 2) ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene käinud ainult Maa kaaslase Kuu pinnal. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa
elutee lõppu. 1. detsembril 1935. aastal sureb Bernhard Voldemar Schmidt Hamburgi hospidalis raske haiguse tulemusena. Ta on maetud Hamburg-Bergedorfi observatooriumi lähedale ning tema hauakivil on sõnad, mis teda kõige paremini iseloomustavad: Per aspera ad astra ( lad k "Läbi raskuste tähtede poole"). 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse 2. 1 Schmidt´i kaamera Tema suurim panus teleskoobiehitusse on 1930. a leiutatud suure vaateväljaga koomavaba (ilma kujutise radiaalse venituseta) teleskoobisüsteem ehk Schmidti kaamera (Lisa 3). Eelmise sajandi algupoolel tõusis päevakorda uue ülevaate saamine kogu taevast selle pildistamise teel ning atlaste koostamine. Tolle aja parimad teleskoobid olid küll head üksikobjektide uurimiseks oma suure lahutusvõime poolest, kuid väga väikese kasutatava vaatlusnurgaga. Väikese vaateväljaga teleskoopide abil ei jõuaks iialgi kogu taevalaotust ära pildistada. Selleks oli vaja suure
Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja magnetiliste omadustega ainete vahel. • Magnetvälja igas konkreetses Pilt 2 – Maa punktis on määratud tema suund magnetväli ja tugevus. • Vaakumis on laengute mõju kõige suurem Päikese aktiivsus: Päikeselaigud • Päikeselaigud ehk päikeseplekid on tumedad laigud Päiksel, mis on seotud magnetväljaga. • Tugev magnetväli takistab kuuma gaasi tõusu fotosfääri ja põhjustab temperatuuri languse 3000K-4500K. • Laigud näevad välja tumedad, kuna on ümbritsetud palju kuumema 6000K fotosfääriga. • Päikeselaigud avastas Galilei 1610. aastal. Pilt 3 – Päikeselaigud Päikese aktiivsus: Protuberants • Protuberants on Päikese atmosfääris intesiivne elektromagnetvälja ja plasma vastastiku mõjul tekkivad
Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega rist on läbi pooli asetatud pöörlemistelg. Kui pöörlemistelg on magnetväljaga risti, hakkab pooli pöörlemisel pooli läbiv magnetvoog harmooniliselt muutuma, mis kutsub pooli keerdudes esile induktsioonielektromotoorjõu. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - nähtus, kus mingis punktis toimuv magnetvälja tugevuse muutus kutsub esile selle punkti lähiümbruses pööriselektrivälja. Magnetinduktsioon - magnetvälja mingis punktis iseloomustav vektoriaalne suurus. Tähis B ja mõõtühikuks 1 T (tesla).
Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari.
f-4i9.Jl'ct- r,ro,'", .Ql-I.{..: 3.... ]VJAGNETISM, VONKUMISED.LAINED 10. novernber 2004 t. Vlillist tijild tuleb teha. et niinia,la 5 m pik,,ust nagnctvd.ljaga I isti ,)levat .juhet i:2 r11 vo:-ra,kui vc,oljuhtmcs orr i2 A ja r:ragrrctirine rndrrltsioorr0,2 T? 2 H .u ,' 4ecns.s,r.agrrer.ri.ljro liil: ' , ' r ^ , rt c , , k i: rrr: rv e i. roorrr ii , t ? , ' . , { : . Lt l l L . seli:lc os:.keselemoju'. iinrd, ui tem:r laelg r-,r:i lrC.ia v6.Ia ma.qnetiline ilduktsiooLr B =. .4r -- 0.4j | 0-24 I:eloomust:rge osalte:etrirjclt mr.i kuju. 3
f-4i9.Jl'ct- r,ro,'", .Ql-I.{..: 3.... ]VJAGNETISM, VONKUMISED.LAINED 10. novernber 2004 t. Vlillist tijild tuleb teha. et niinia,la 5 m pik,,ust nagnctvd.ljaga I isti ,)levat .juhet i:2 r11 vo:-ra,kui vc,oljuhtmcs orr i2 A ja r:ragrrctirine rndrrltsioorr0,2 T? 2 H .u ,' 4ecns.s,r.agrrer.ri.ljro liil: ' , ' r ^ , rt c , , k i: rrr: rv e i. roorrr ii , t ? , ' . , { : . Lt l l L . seli:lc os:.keselemoju'. iinrd, ui tem:r laelg r-,r:i lrC.ia v6.Ia ma.qnetiline ilduktsiooLr B =. .4r -- 0.4j | 0-24 I:eloomust:rge osalte:etrirjclt mr.i kuju. 3
annaabi.ee 
