Karjalased
Need rahvanimetused ehk etnonüümid
käisid algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate
päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud
ka karjalaste teised rühmad. Erinevad hüpoteesid seostavad nende nimetusi karjapidamiseks
soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavate
aunusekarjalaste nimetused endi kohta on livgilaine ja livviköit, oma keelt kutsuvad nad
livvin kieli'ks. Lüüdikarjalaste nimetused on aga lüüdilaine, lüüdiköit ja l'uudikuoit ning oma
keelt kutsuvad nemad lüüdikiel'eks (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest
sõnast ljudi 'inimesed'). (Eesti Rahva Muuseum, 2015)
Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve, Valge mere ja Soome vahel.
Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit).
annaabi.ee 
