A.dumas Kolm musketäri terve raamat
juurest ühe tuua.»
«Pole vaja,» lausus Aramis, «te võtate ühe minu hobustest.»
«Mitu teil neid siis on?» küsis d'Artagnan.
«Kolm,» vastas Aramis naeratades.
«Mu kallis,» ütles Athos, «te olete kindlasti kõige paremini hobustega varustatud
poeet Prantsusmaal ja Navarras.»
«Kuulge, kallis Aramis, te ei tea ju isegi, mida teha kolme hobusega, eks ole? Ma ei
suuda aru saada, miks te ostsite kolm hobust.»
«Asi on selles, et kolmanda tõi mulle täna hommikul üks ilma livreeta teener, kes ei
tahtnud mulle teatada, kelle poolt ta saadeti, ja kes mulle ütles, et ta sai käsu oma
peremehelt...»
«Või oma perenaiselt,» katkestas d'Artagnan.
«See ei muuda asja,» ütles Aramis punastades, «...ja kes mulle ütles, et ta sai käsu
oma perenaiselt viia see hobune minu talli, kuid mulle mitte öelda, kelle poolt see on.»
«Ainult poeetidega juhtuvad sellised asjad,» lausus Athos tõsiselt.
«Hästi, see teeb asja lihtsamaks,» ütles d'Artagnan
annaabi.ee 
