Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Paistab, et üks osa eestlasi toetas venelasi, kui need sakslastega sõjajalal seisid; nii arvatavasti
1234. a., kui venelased tungisid Tartu piirkonda, vist kättetasuks Tartu, peaasjalikult Otepää
sakslastele, kes 1233. a. röövkäigu tegid Novgorodimaale (kuni Tessovo'ni). Venelased piirasid
siis Tartu lossi, vangistasid ja tapsid ühes ,,paganatega" vastristituid, rüüstasid Kärkna kloostrit
(Hildebrand, Livonica ..., 1887 nr. 21, 25. 28).
Kui Mõõgavendade ordu meister Volquin Saule juures 1236. a. leedulastelt rängasti lüüa sai ja
langes ühes teiste ordurüütlitega, tegid saarlased enese vabaks (ka kurelased ja semgallid asusid
vastupanekule). Alles 1241. a. teeb ordumeister saarlastega uue lepingu (U. B. 169). Kestis ainult
mõned aastad ja saarlased on jälle vabaduse eest võitlemas. Uuesti tehakse nendega leping,
esmalt ordumeister Andrease poolt (1248-1253) ja siis ordumeister Anno poolt a
annaabi.ee 
