Liivi Keel
asemel oli salatsiliivis minnek. Mõlemat liivi keele põhikuju ühendab ikkagi rohke ehtliivilik
sõnavara, nagu aim 'pere', ama 'kõik, kogu', kõsa 'viha', ok 'karu', umar 'õun' jms. Nii salatsi- kui
ka kuraliivis esineb palju häälikukadusid ja seeläbi tekkinud vormide sarnastumisi.
Esimene suurem ülevaade salatsiliivi allikatest ja keelest on Eberhard Winkleri 1994. aastal
Münchenis ilmunud raamat ,,Salatsiliivi keelematerjalid" (,,Salis-livische Sprachmaterialien").
Eelmisel aastal trükivalgust näinud ,,Salatsiliivi sõnaraamat" (,,Salis-livisches Wörterbuch",
koostanud E. Winkler ja K. Pajusalu) on kokkuvõte Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professori
Eberhard Winkleri paarikümne aasta pikkusest tööst salatsiliivi vanade käsikirjadega.
Salatsiliivi keelt on teadaolevalt kasutanud ilukirjanduskeelena üksnes läti keeleteadlane
Laimonis Rudztis (19061973), kes avaldas 1934
annaabi.ee 
