Balti riikide poliitiline ajalugu
muret Rootsi pealetungi präast Liivimaal.
- Olukord Liivimaal hakkas pöörduma Rootsi kasuks. 1621.aastal jõudis siia kuningas
GUSTAV II ADOLF, kelle reformid olid kõige tõhusamaks sõjaliseks jõuaks. Liivimaa
aadlikud ja linlased suhtusid Rootsi soosivalt. Sõjaline võitlus lõppes Rootsi võiduga,
mida kinnitas 1629.aasta ALTMARGI rahu. Riiast sai kogu Rootsi riigi suurim linn ja
Rootsi Liviima kubermangu keskus. Rootsi võim Liivimaa üle muutus täielikuks, kui
1645.aastal saadi taanlastel Saaremaa. Esimest korda olid kõik eestlaste alad ühe
võimu all.
- Kolm keskaja Liviimaa osa jäid Rzeczpospolita kätte: kagunurk ehk INFLANTY
(Latgale või Poola Liivimaa), Kuramaa hersogiriik ja Kuramaa piiskopkond.
- GOTTHARD KETTLER (Kuramaa hertsog). Aadlimõisates muutus pärisorjus
reegliks. Paremini koheldi talupoegi hersogimõisates. Kettleri andekaim järglane oli
annaabi.ee 
