u. 500 liivi rahva lahkulöömine läänemeresoome hõimudest 1525 väidetavalt esimene trükitud liivikeelne tekst 1789 esimene säilinud liivikeelne tekst meieisapalve 1861 ilmub esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika 1863 ilmuvad esimesed liivikeelsed raamatud 1931, 26. jaanuar toimub esimene liivikeelne jumalateenistus 1931, 23. detsember ilmub liivikeelse ajalehe Lîvli 1. number 1936 Tartus ilmub Volkslieder der Liven - liivi rahvalaulude kogu 1938 Helsingis ilmub Lauri Kettuneni liivi keele sõnaraamat, mis on seniajani kõige täiuslikum 1989, september algab liivi keele taasõpetamine Lätis 1992, juuli-august toimub esimene liivi laste suvelaager 1992, august hakkab ilmuma lätikeelne ajaleht Lîvli 1995, sügis Läti Ülikoolis luuakse läänemeresoome keelte kateeder, esmakordselt ajaloos hakatakse liivi keelt Lätis õpetama ülikooli tasemel
Otsustatakse, kas kuulub aadlike hulka või mitte. P. Johansen leidis Taani hindamisraamatust, et 4% vasallidest eestlased. H. Ligi ja H. Moora leidisd aga lausa 10%. Kuidas tuvastada? Nimi – aga ristiinimene võis saada uue nime ju. Lisanimi – viitab päritolule. Samas see võib näidata varasemat lääni. Nt Uexkyll sai lääni järgi nime, oli aga sakslane. Maydell – vapil kala (maidel on ju ka mingi kala vist). Liivlasi teada ka – oli nt von Liven ja isegi keegi orduvend. Hüpotees: kui varased läänistamised anti, sõlmiti abielu vana omaniku tütrega vms. Sots tunnetus keskajal märksa olulisem kui etnilised piirid. Seega vana eliit germaniseerus ülikiiresti. Rahvaarv Rahvaarv võis olla 150 000 – 180 000 enne sõda. Sõjaohvrid suured – eriti Sakalas ja Ugandis. 14saj tagasilöök seoses Jüriööga, samuti katk. 15-16saj rahvaarvu kasv. 16saj keskpaigaks 250-300 000 inimest, linnades 15-18 000. Mitte-eestlaste osakaal 10%.
annaabi.ee 
