Halliste luha taimkatte muutustest
sooniitudeks.
1.2.1. Luhakooslusi mõjutavad tegurid
Porgi (1959) poolt läbi viidud uuringute kohaselt võime luhtadel eristada kolme suurvee faasi:
1) üleujutuse tulvafaas; 2) üleujutuse kõrgfaas; 3) üleujutuse alanemisfaas. Faaside kestus on
erinevatel jõgedel erinev.
Alluviaalse sette ladestumise tagajärjel muutub luha reljeef ning jõesäng asetub pidevalt
ümber. Jõe põrkeveeru poolsel küljel lähenevad luhad pidevalt jõele, kuid jõe liuveerul
ladestuvad settekihid ja need alad kerkivad ning eemalduvad jõest. Seetõttu läbivad kooslused
jõe kaldal mitmeid arengustaadiume. Järsematel nõlvadel jääb osa vahepealseid staadiume
ära, nende suktsessiooni rida on järgmine: Carex gracilis`e ass. kaldaäärne
variantDigraphis arundinacea (Phalaris arundinacea) ass. Carex gracilis`e
var.Ranunculus repens-Poa trivialis`e ass. või taimkatteta ribaDeschampsia caespitosa-
Festuca rubra ass
annaabi.ee 
