Lõkspüünised-referaat
Kõik need suurt ajaloolist väärtust
omavad leiud olid säilinud tänu asulakoha soisele pinnasele.
Eesti ala vanimaid ja algelisimaid tõkkepüüniseid, mis võis olla kasutusel juba
kiviajal, on kaits. 1929. aastal Räpina lähedale Mädajõele ehitatud kaitsa üksiasjaline
kirjeldus jõudis avalikkuse ette 1931. aastal. Tõenäoliselt oli viimne Eestis ehitatud kaits.
Ta mõõtmed olid tagasihoidlikumad (läbimõõt pikuti 2, 15 j liuti 1, 85 m). Kaitsa
tiivad ja püüniseosa olid valmistatud umbes 3,5 m pikkustest ja 1,5 2 cm jämedustest
kooritud kuuse või männi varbadest, mis olid ühest otsast tertaud. Puuvarbi ühendas
kasevitstest punutis. Ülesvoolu tõusva kudekala püüdmiseks mõeldud püünise ümber oli
vaiadest tugiseadis koos laudadest kandlavaga. Sellel liikus püüdja, kes pikavarrelise kahvaga
ammutas kaitsast kalu. Mädajõe püünis oli kasutusel kogu suve, enne jää tekkimist koristati
annaabi.ee 
