Euroopa ja loodusgeograafia
Jääliustikke leidub veelgi Teravmägedel, Islandil, Skandinaavia
mäestikus, Novaja Zemljal ja Alpides.
((Joonis: Mõhnad on enamasti künkad ja kuplid. Nad koosnevad liivast, kruusast ja veeristest.
Kõigepealt tekkis liustikujäässe lõhe. Jää sulades kujunes välja järv. Kui jää täiesti ära sulas, jäi
järele ovaalse kujuga pinnavorm mõhn.))
Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne
reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski
mandrijäätumistele eelnenud reljeefi.
--- 18
Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid
jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega
seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid, nagu voored, otsamoreenid, mõhnad,
oosid, sandurid, kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav,
annaabi.ee 
