Šveitsi veinid
kerget ja mahlakat kui ka talupoeglikult maamaitselist. Punast veini tehakse ainult viiendiku
jagu ja see on põhiliselt A:O:C: Salvagin: Pinot Noiri ja Gamay segu.
Valais
( 5255 ha veiniaedu ). Viinamarjad kasvavad päris kõrgel ( Rhone`i org on siin 500-600
meetri kõrgusel merepinnast ), aga päike on intevsiivne ja puhub soe tuul, mis tagab head
kasvutingimused. Kuulsas Visperetermineni veiniaias valmistatakse 1100 meetri kõrgusel
solera meetodil nn liustikuveini- Vin Glacier`d. Piirkond on väga kuiv, viinapuid kastetakse.
Parimad maad on tingimata päikesepoolsetel nõlvadel. Tänapäeval viljelevad 20 000
aiaomanikku 50 eri viinamarjasorti. Chasselas`d kutsutakse siin Frendand`iks ja just selle
nime all ongi ta tuntuim Sveitsi vein. Fredant on enamasti mahlakas ja täidlane, vahel ka
mineraalne, aga ikka teatud loomuliku sarmiga. Mingil moel meenutab ta mulle austerlaste
Grüner Veltlinerit. Johannisberg pakub ümarat ja hästi libisevat veini
annaabi.ee 
