Vostoki järv ja Rossi Šelfiliustik
Andrei Kapitsa, kes tegi oletust järve olemasolust juba 1957. aastal.
Selfiliustik on liustik, mis ujub merepinnal, olles ühendatud seda toitva
maismaaliustikuga. Selfiliustikud tekivad tihti merre voolanud maismaaliustikest.
Selfiliustikku võib toita ka selle pinnale sadav ja jääks muutuv lumi.
Rossi selfiliustik on Antarktikas asuvaist tuntuim, selle pindala on (192 000-208 000
km²) ja see võib paiguti olla kuni kolmesaja meetri paksune.
Teadlased puurisid kuumaveepuuriga nüüd liustikusse kaks auku ja lasksid läbi
liustiku kaamera ja termomeetri. Kui nad liustiku alumist poolt vaatlesid, selgus
nende suureks üllatuseks, et see pole ühtlaselt sile (nagu jää sulamise puhul arvata
võiks), vaid hoopis kaetud sädelevate jääkristallide kihiga. See tähendab, et liustik
pakseneb altpoolt tänu tekkivale lisajääle.
Rossi selfiliustiku tervis on keskkonna seisukohalt oluline seepärast, et kui see peaks
tänu soojenevale mereveele sulama ja kaduma, pääseb soe vesi sulatama
annaabi.ee 
