Eesti rahvuspargid
Käesoleval ajal on
suuremad Riisa, Tipu ja Sandra küla (15-30 elanikku). Väga hinnatud rahvuspargis on
rippsillad ja pukksillad (Lisa 2 pilt 4). Praegusel ajal võib rippsildasid näha Sandra küla mail
Karuskosel ning Aesoos ja Leetval. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007)
5
Loodus
Soomaa pinnamood on enam vähem tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Pinnamood on
kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes
nõgudes kujunesid veekogud, millest tuhandete aastate jooksul on arenenud paksu turbakihiga
sood. Iseloomulikkud Soomaale on ka aeglase vooluga jõed, mis peaaegu iga aasta ujutavad
üle 17 500 ha ning seda nähtust on hakkatud nimetama viiendaks aastaajaks (Lisa 2 pilt 3).
Rahvuspark hõlmab enda alla viis suurimat raba. Rahvuspargis on laialt levinud märjad
soometsad, kuid tema eriliseks uhkuseks on lammimetsad. Leidub ka salumetsatukki,
annaabi.ee 
