"liustikuservade" - 1 õppematerjal

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Pikioosid on 30–40 m kõrgused (näiteks Neeruti, Iisaku) järsunõlvalised raudteetammi meenutavad seljakud, mis moodustavad kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Suhteliselt kitsad (mõnekümnest meetrist kuni 1 km-ni) ja enamasti väga pikad põikooside ahelikud (näiteks Risti–Palivere vöönd umbes 60 km, Linnuse–Audru–Sauga–Lelle– Paluküla–Pärnamäe vöönd umbes 150 km) tähistavad kunagiste liustikuservade asendit. Fluviomõhnad asetsevad künklikul moreenmaastikul ja enamik neist moodustab mõne ruutkilomeetri suurusi mõhnastikke (suurim on 20 km2 suurune järverohke Illuka mõhnastik) ja mõhnamassiive. Valdavad on ümarja põhijoonisega 5–25 m kõrgused küngasmõhnad. Lavamõhnasid leidub rohkesti Kirde-Eestis, eriti Metsküla–Mäetaguse ja Iisaku–Jõuga ümbruses. Glatsiofluviaalseid deltasid on palju Põhja-Eestis (sh Tallinnas), sandureid on vähe.