Eesti loodusgeograafia konspekt
taandub, siis jääb järgi ühtlane ja väga tasane pinnamood, Tartu ümbrus).
Moreentasandik liustikutekkeline kuhjevorm, põhimoreeniga kaetud tasase või lainja
pinnamoega
Liustike sulamisveetekkelised pinnavormid
· Oosid ehk vallseljakud kõige klassikalisemad näevad välja nagu pikad raudteetammid.
On kahte tüüpi: liustikusisesed, liustikualused ja liustikupealsed. Vahepeal raske eristada
otsamoreenist
· Mõhnad kõrgustevahe võib olla 20 m vms. Väga sageli kaetud männimetsadega.
· Sandurid sandurtasandikud, väga tasandikuline pinnavorm, jääsulamisvee jõgede
kokkukantud setteist moodustnud
Liustikutekkelised suurvormid:
· Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja suhteliselt väheliigestatud reljeefiga, kus on olnud
peamine liustike kulutav tegevus
· Kesk-Eesti hõlmab kaarjat voortevööndit