pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad sisejõud muudavad erinevateks välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad maa sisejõudude toimel tekivad struktuursed pinnavormid-mäestikd riftiorud, murranguastangud, süvikud murenemine-murenemispinnavormid-karstiorud, kühmakohrud murenemine-füüsikaline-rabenemine keemiline-porsumine kulutuspinnavormid-setete ärakanne raskusjõu, tuule, vee, jää poolt- liustikuorg, jõeorg, rannaastang kuhjelised pinnavormid-setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee, jää poolt -liivarand, delta, orulamm, oos, otsamoreen, luide tehispinnavormid - inimtegevus - terassid, hüppemäed, kaevandused kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides
Mandriliustikud, mille paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini, katavad suuri alasid, selline on näiteks Gröönimaa jääkilp. Alpi oruliustikud on nagu pikad jääjõed, mis on kujunenud mäestikuorgudes. Mandri-Euroopas on lisaks Alpidele liustikke ka Skandinaavia mäestikus. Liustikud on ka Maa tohutud mageveevarude reservuaarid. Hinnanguliselt peitub liustikes 23,8 miljonit kuupkilomeetrit magedat vett, kuid ligi kolmveerand sellest hulgast on meile kättesaamatu. ((Foto: Liustikuorg DeGeerdalenis Isfjordi lõunakaldal Teravmägedes Svalbardis. Teravmägedes jäävad suvised temperatuurid 4-5 kraadi C piirimaile, pikkades fjordides puhuvad tugevad tuuled.)) --- 45 ((Kaart: Näide Euroopa ilmakaardist.)) Mõned Euroopa liustikud. Piirkond Liustike pindala (tuh km2) Liustike veevaru (tuh km3) Arktilised saared 72 u 50 Island 12 3
annaabi.ee 
