Minu Alaska - reisiraamatu esitlus
igapäevaseks eluks kasutada võiksime. Inimesed liustikuvett juua ei tohi, kuna selles on
baktereid, mis võivad kunstliku toiduga harjunud seedesüsteemi täielikult uppi lüüa.
Rahvakeeles nimetatakse neid liustiku-ussideks. Nad on mõne millimeetri pikkused, kollast
kuni musta värvi ning peidavad end päevavalguse eest, tulles ülemisse lumekihti ainult
päikese loojudes.
Kuigi Dyea koertelaager, kus ma eelmisel suvel töötasin, ja meie liustikulaager tegelevad
laias laastus täpselt ühe ja sama asjaga, viies turiste kelgukoertega sõitma, tähendab
händleriamet Dyea's ja liustikul kahte hoopis isesugust lähenemist.
Mõlemas laagris tehakse vahet koerajuhil ja tema abilisel ehk händleril koerajuht tegeleb
turistidega, händler tegeleb koertega. Koerajuht on tavainimese mõistes giid, kes võtab
turistid vastu, pakub neile meeldejäävat kogemust; händler on lihtsalt taustal rassiv inimene,