Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liustikualused" - 1 õppematerjal

Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Haanja ja Otepää, ebaühtlane liustiku sulamine) ja moreentasandikud (kui liustik ühtlaselt taandub, siis jääb järgi ühtlane ja väga tasane pinnamood, Tartu ümbrus). Moreentasandik ­ liustikutekkeline kuhjevorm, põhimoreeniga kaetud tasase või lainja pinnamoega Liustike sulamisveetekkelised pinnavormid · Oosid ehk vallseljakud ­ kõige klassikalisemad näevad välja nagu pikad raudteetammid. On kahte tüüpi: liustikusisesed, liustikualused ja liustikupealsed. Vahepeal raske eristada otsamoreenist · Mõhnad ­ kõrgustevahe võib olla 20 m vms. Väga sageli kaetud männimetsadega. · Sandurid ­ sandurtasandikud, väga tasandikuline pinnavorm, jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteist moodustnud Liustikutekkelised suurvormid: · Põhja-Eesti ­ õhukese pinnakattega ja suhteliselt väheliigestatud reljeefiga, kus on olnud peamine liustike kulutav tegevus

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun