Eesti loodusgeograafia konspekt
Haanja ja Otepää, ebaühtlane liustiku sulamine) ja moreentasandikud (kui liustik ühtlaselt
taandub, siis jääb järgi ühtlane ja väga tasane pinnamood, Tartu ümbrus).
Moreentasandik liustikutekkeline kuhjevorm, põhimoreeniga kaetud tasase või lainja
pinnamoega
Liustike sulamisveetekkelised pinnavormid
· Oosid ehk vallseljakud kõige klassikalisemad näevad välja nagu pikad raudteetammid.
On kahte tüüpi: liustikusisesed, liustikualused ja liustikupealsed. Vahepeal raske eristada
otsamoreenist
· Mõhnad kõrgustevahe võib olla 20 m vms. Väga sageli kaetud männimetsadega.
· Sandurid sandurtasandikud, väga tasandikuline pinnavorm, jääsulamisvee jõgede
kokkukantud setteist moodustnud
Liustikutekkelised suurvormid:
· Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja suhteliselt väheliigestatud reljeefiga, kus on olnud
peamine liustike kulutav tegevus