Sise ja välistegurite toimel kujunenud pinnavormid
areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks
ehk ovraagideks.
Liustikutekkelised pinnavormid
10
Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige
üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks.
Mandriliustikud on suured jääkehad, mis katavad
laialdasi alasid. Sellisteks on näiteks jääkilbid, mis katavad
suuremat osa Gröönimaast ja Antarktisest. Liustikualune
pinnamood ena-masti ei mõjuta oluliselt mandriliustike pinda,
isegi teravad ebatasasused aluspinna reljeefis on tajutavad vaid
väga sujuvate ebatasasustena liustiku pinnal. Mandriliustike
paksus võib ulatuda mitmete kilomeetriteni.
Mandriliustikud jaotatakse jääkilpideks ja jäämütsideks,
neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Jääkilbi staatus ongi
ainult kahel liustikul. Nendeks on Gröönimaa ja Antarktise
jääkilbid. Antarktise jääkilbi suurim paksus ulatub ligikaudu
annaabi.ee 
